Kululiik

Kululiikide juures saab määrata millised kulud üürnikele jagatakse. Seadistatud kululiike kuvatakse tabelis. Kululiikide tabelis tuleb jälgida, et # – tähistatud väljad oleksid kindlasti täidetud.

kululiik 1 1024x422 - Kululiik

Alt + nool vasakule sulgeb pildi

Avatud kululiigi juures kuvatakse 6 alamosa. Alamosades on võimalik seadistada kulu konkreetse jagamise põhimõtted.

kululiik 1.1 1024x288 - Kululiik

NB! Kululiigi staatus peab olema märgitud “aktiivne” kui kululiiki kasutatakse!

# korrashoiutegevuse kood
EVS standardi järgi loodud korrashoiutegevuse kood kuvab kõiki tegevusi. Tegevuse saab valida klikkides täpikesel rea lõpus.

tegevuse kood 1024x753 - Kululiik

Kululiiigi kood – selle määrab süsteem automaatselt

Nimetus
Nimetuse saab kasutaja määrata vastavalt soovile ja seda kuvatakse ostuarvete sisestamise ning müügiarvete koostamise juures.

SAP Kood
Samuti tuleb sisestada SAP- kood kui arve saadetakse FIS-i. SAP (ATAK) koodid on juriidilistel ja füüsilistel isikutel erinevad. Kui koodid ei vasta SAP nõuetele arveid välja ei saadeta.

Kululiigi tüüp
Kulujaotus (vaikimisi)
– kasutatakse kui kululiigi arvestuse aluseks on ostuarve.
Juhul kui üürniku müügiarve arvutatakse läbi hinnapaketi, siis müügiarve ja ostuarve vahe arvestatakse halduri kuluna. Kululiiki ei saa kajastada müügiarvetel, kui ostuarves seda kululiiki või tema ülemkululiiki valitud pole.

Tuluarvestus – kasutatakse selliste kululiikide nagu laenumaksed, kindlustus, remondifond puhul. Võib kasutada ka arvesti otsekulude puhul, siis korrutatakse arvesti näit selle summaga. Kuluarvet ei ole vaja.

Haldurikulu – kasutatakse, kui soovitakse ostuarvet fikseerida, aga seda müügiarvetele mitte jaotada.

Arvesti jaotus -vajalik sisestada seotud arvesti. Seotud arvesti peaarvestist või arvestite enda hinnapaketi ja kogusest saadud summa jagatakse vastavalt jaotusviisile. Kasutatakse kui kuluarvet ei sisestata. Saab kasutada ka mõne teise artikli tingimuste jaotusel. Näiteks kui vee arvestitest on lahutatud mingi konkreetne arvesti, siis saab antud jaotusel märkida sama arvesti seotud arvestiks ja jaotada see vastavalt jaotusviisile.

Eraldi arve – Kasutatakse, kui arve läheb välja üüriarvest eraldi, näiteks veemõõtja vahetus. Enne arve koostamist on arve rea tekst vabalt muudetav.

Kululiigi staatus
 kasutatakse kululiigi ajutiseks väljalülitamiseks
Kui valitud pole, siis toimub artikli peitmine automaatselt, vastavalt väärtusele. Aktiivset artiklit kuvatakse alati.

 

2. Arvestid

kululiik 1.2 1024x123 - Kululiik

 

Seotud peaarvestid:
Kululiigiga on automaatselt seotud kõik valitud arvesti allarvestid.
Jagatav kogus üürniku müügiarvele leitakse, kui lepinguga seotud arvesti kuulub valitud arvesti alluvusse.
Kui soovitakse mõnele alluvale arvestile kululiigi üldistest tingimustest erinevaid tingimusi määrata, siis seda saab teha kululiigi eritingimustest või lepingu juurest.
Kui üürniku arvesti on ise peaarvesti, siis lahutatakse tema arvestusest need allarvestid, mis on seotud mõne muu lepinguga või kululiigiga.

Kui peaarvesti puudub, siis peaks siia valima kõik kululiigiga seotud üksikud arvestid.

Välja arvatud arvestid:
Kululiigiga on automaatselt seotud kõik valitud arvesti allarvestid.
Kui soovitakse käsitleda mõnda arvestit täiesti eraldi kululiigina ja arve reana, siis saab käesoleva kululiigi arvestusest selle arvesti siin välja arvata.

Lahutatav summa:
Sisestada tohib ainult numbrilist väärtust – kasutatakse, kui tahetakse vähendada summat, mis läheb jagamisele.
Eeldab, et on olemas arve, mille jagamisele kuuluvat osa saab vähendada.
Keskmise hinna järgi leitud summat või üürniku lepingus ertitingimustel määratud kindlat summat või protsenti ei vähendata.

Lahutatav protsent:
Sisestada tohib ainult numbrilist väärtust – kasutatakse, kui tahetakse vähendada summat, mis läheb jagamisele.
Eeldab, et on olemas arve, mille jagamisele kuuluvast summast leitud protsentuaalne osa lahutatakse.
Keskmise hinna järgi leitud summat või üürniku lepingus eritingimustel määratud kindlat summat või protsenti ei vähendata.

Tuluarvestuse hind:
Sisestada tohib ainult numbrilist väärtust – kasutatakse peamiselt koos tuluarvestusega, aga saab ka kulujaotuse summat vastavalt suurendada.
Arve ei pea olemas olema.

Kasutatakse peamiselt koos jagamisreegliga: kindel summa,
Näiteks remondi-, laenu- või kindlustusfondi maksed.
Kui jaotusviis: Kindel summa, siis igale üürnikule see summa.
Kui jaotusviis: lepingu m2 järgi, siis igale üürnikule see summa korda lepingu m2
Kui jaotusviis: arvesti järgi, siis igale üürnikule see summa korda seotud arvesti näit
Kui jaotusviis: võrdselt lepinguliste vahel, siis igale üürnikule see summa jagatud lepinguliste arvuga

Energialiik (hoone energia arvestus):
Kasutatakse hoone energiakulu arvutamiseks. Kui on täidetud, siis artikli andmed seotakse energiamooduliga.
kütteliik: millise kütteliigi alla artikli arvesti või arvestus kuulub
ühik: kütteliigi ühik energiamoodulis
arvesti ühiku teisendus: kui arvesti ühik erineb kütteliigi ühikust, siis teisenduse koefitsent.
arvestuse koefitsent: kui arvesti on mitme hoone vahel jagatud või kui on arvestid, mis pole kululiigina kirjeldatud, siis arvestuse koefitsient.

3. Kelle vahel ja kuidas jaotatakse:
kululiik 1.3 1024x135 - Kululiik

Jaotusviis:
Lepingu m2 järgi (vaikimisi määrang) – ostuarve summa jagatakse kõigi üürnike vahel vastavalt lepinguga seotud ruumide m2 osakaalule. Kui lepingu või arve juures on eritingimusi, siis need võetakse arvesse enne osakaalu leidmist.
Osakaal leitakse kõigi ruumide pindala ja lepingu pindala suhtest, mida saab omakorda korrigeerida eritingimustega.
Ilma lepinguta ruumide kulu arvestatakse haldaja kuluks.

Lepinguliste vahel m2 järgi – ostuarve summa jagatakse kõigi uürnike vahel vastavalt osakaalule.
Osakaal leitakse kõigi lepingute ruutmeetrite suhtest, mida saab omakorda korrigeerida eritingimustega.
Kui on määratud hooneosaks LVA, siis need hooneosa ruumid arvestatakse linnavaraameti kuluks.
Kui ruumis on osaline leping või lepingu ruutmeetrid on erinevad, siis vastav osa kantakse linnavaraameti kuluks.

Arvesti otsekulu – eeldab, et artikliga on seotud peaarvesti, Müügiarvele läheb lepinguga seotud arvesti tarbimine.
Artikliga seotud peaarvesti ja allarvestite tarbimise vahest moodustatakse automaatselt kululiik – üldkulu.
Üldkulu jaotusreeglid määratakse samas vormis allpool. Kui üldkulu reegleid ei ole määratud, läheb üldkulu haldajale.
Arvesti järgi – sama. mis otsekulu, aga ei moodustata üldkulu artiklit ja seotud arvesti ei pea olema peaarvesti. Kasutatakse, kui soovitakse kululiik arvutada läbi kliendi tarbimise, näiteks elektri ülekandetasu.
Ostuarve ja lepingulise tarbimise vahed arvestatakse haldurile.

Arvesti järgi lepinguliste vahel – kulusumma jagatakse kõigi üürnike vahel, kes omavad tarbimist. Kui on ainult üks tarbija siis kogu summa läheb sellele üürnikule.

Võrdselt lepinguliste vahel
– ostuarve summa jaotatakse kõigi üürnike vahel võrdselt.

Võrdselt elanike vahel
– ostuarve summa jaotatakse lepingu juures näidatud elanike arvu järgi.

Kindel summa
– müügiarvele kantakse vastav summa

Haldaja kulu
– ostuarvet üürnikele ei jagata
(lisamisel – sissekirjutuse e. eluruumi kasutajate arvu järgi jagamine)

Jagamise tingimused (lepingu tingimused)
Saab määrata lepingust tulenevaid eritingimusi. Sama andmestik on võimalik sisestada ka lepingus.

Tingimus – ei osale: kasutatakse kui antud kululiigi jaotuses üürnik ei osale, (tema osa jääb halduri kanda)
Tingimus – summa: kasutatakse kui kululiik on üürnikule määratud kindel summa (arvestusliku ja määratud summa vahe jääb halduri kanda)
Tingimus – protsent: kasutatakse kui kululiik on üürnikule määratud protsent arvestuslikust summast (vahe jääb halduri kanda)

Hooneosa (kululiigi jagamine valitud hoone osale)
Kasutatakse hoone osade määramiseks. Näiteks trepikoda, korrus.
Kululiigi jaotusel osalevad ainult need üürnikud, kelle lepinguga seotud ruum asub valitud hoone osas.
Ei rakendu kululiigiga seotud arvesti otsetarbimise arvestuses, küll aga üldkulu jagamises.
Hooneosaga seotud ruume saa seadistada hoone passis ->

Hoone m2 (vaikimisi kõikide ruumide m2)
Kasutatakse kululiigi arvestuse aluseks oleva üldise pinna täpsustamiseks.
Vaikimisi väärtuseks on kõikide ruumide üldpindala summa. Kui hoone osa juures on väärtus olemas, siis seda väärtust ei rakendata. Saab täpsustada ka valikus hoone m2 ruumi otstarbe järgi.

Hoone m2 ruumi otstarbe järgi(vaikimisi ruumi üldpind)
Rakendatakse rõdu või muude mitteeluruumi pindade eraldamisel üldisest arvestusest või eraldi jaotuses.
Kui on valitud, siis muutub ka hoone pind ja lepingute pind kokku.
Hoone pind leitakse ruumi juures märgitud eluruumi pindala järgi mõlemal juhul: nii mitteeluruum, kui eluruum valiku puhul. Vaikimisi valik ja valik ruumi üldpind korral leitakse hoone pind ruumi juurde märgitud üldpind suuruse järgi.

4. Arve parameetrid

kululiik 1.4 1024x152 - Kululiik

Üüriarvele koguse ja hinna teisendused (v.a arvestid):
Kasutatakse üüriarve koguse väärtuse määramisel.

kogus1 – üürniku müügiarvele pannakse selle kululiigi koguseks alati 1 ja seega hind on sama, mis summa. (vaikimisi)

hind kuluarvelt – üürniku müügiarvele pannakse selle kululiigi hind sama, mis on kululiigi aluseks oleval ostuarvel. Kogus leitakse vastavalt üürniku summa jagamisele hinnaga.
Näiteks jäätmeveo ostuarvel on märgitud 4 konteinerit hind 10 summa 40. Kui üürnikule arvutatud osa suurus on 2 siis hind on 10 ja kogus on 0.2

Kogus kuluarvelt – üürniku müügiarvele pannakse selle kululiigi kogus sama, mis on kululiigi aluseks oleval ostuarvel. Hind leitakse vastavalt üürniku summa jagamisel kogusega.
Näiteks jäätmeveo ostuarvel on märgitud 4 konteinerit hind 10 summa 40. Kui üürnikule arvutatud osa suurus on 2 siis kogus on 4 ja hind on 0.5.

Kogus m2 – üürniku müügiarvetele pannakse koguseks tema lepingust tulenevad ruutmeetrid, hind leitakse summa ja koguse jagamisel.

Kui kululiigi jaotus on määratud arvesti järgi, siis on kogus arvesti tarbimise järgi


# nimetus müügiarvel
Üürniku müügiarvele arve rea nimetus. Vaikimisi on määratud kululiigi nimetus

# ühik lühend müügiarvel
Üürniku müügiarvele arve rea koguse ühik. Vaikimisi jääb ühik täitmata

Elekter öö ja päev kokku liidetuna (vaikimisi eraldi ridadel):
Kui on valitud, siis kahetariifsetel arvestitel näitab öö ja päeva summat – ühel arve real summad ja kogused liidetakse.

Arve ridade sorteerimise number:
Ainult numbriline väärtus – kasutatakse ridade sorteerimisel lõpparve genereerimsel.

Käibemaksu määr
Rakendatakse, kui väärtus on kehtivast määrast erinev. Ei rakendata, kui käibemaksukohuslase number puudub.

5. Arvesti üldkulu jagamise parameetrid

kululiik 1.5 1024x168 - Kululiik

Üldkulu jaotusviis: (Vaikimis haldaja kulu):
Üldkuluna käsitletakse kululiigiga seotud peaarvesti ja allarvestite tarbimiskoguste vahet.

Haldaja kulu – kogu üldkulu jääb haldaja kanda.

Lepingu m2 järgi – üldkulu jaotatakse vastavalt hoone m2 ja üürniku lepingu m2 suhtele, (vahe jääb halduri kanda)

Arvesti järgi – üldkulu jaotatakse vastavalt üldkulu koguse ja üürniku tarbimise suhtele

Võrdselt lepinguliste vahel – üldkulu jaotatakse kõigi lepinguliste vahel proportsionaalselt

Näidu mitteesitajate vahel – üldkulu jaotatakse nende vahel, kes näitude kinnitamise hetkel on staatusega näit esitamata.

Üldkulu arvestusest välja arvatavad allarvestid
Üldkuluna käsitletakse kululiigiga seotud peaarvesti ja allarvestite tarbimiskoguste vahet.
Üldkulu arvestusest saab välja jätta üksikud allarvestid,
Näiteks ventilatsiooni arvesti.
Sel juhul peaks tegema ventilatsiooni arvesti kohta eraldi kululiigi.

Üldkulu jagamise eritingimused (lepingu tingimused)
Saab määrata lepingust tulenevaid eritingimusi. Sama andmestik on võimalik sisestada ka lepingu juures.

Tingimus – ei osale: üldkulu jaotuses üürnik ei osale, (tema osa jääb halduri kanda)
Tingimus – summa: üldkulu jaotus on kindel summa
Tingimus – protsent: üldkulu jaotus on protsent arvutatavast summast

Üldkulu arvestusest lahutatav summa
Ainult numbriline väärtus – kasutatakse, kui tahetakse vähendada üldkuluna jagatavat summat.

Üldkulu arvestusest lahutatav protsent
Ainult numbriline väärtus – kasutatakse, kui tahetakse vähendada üldkuluna jagatavat summat.

Üldkulu nimetus müügiarvel
Üldkulu nimetus, mis pea olema müügiarvel.

Üldkulu ühik müügiarvel
Üldkulu koguse ühik müügiarvel.

 

6. Kululiikide liitmine ja alamkululiigid

kululiik 1.6 1024x106 - Kululiik

Alamkululiik
Kululiik, mille summa selle kululiigi summast maha arvatakse.
Kasutatakse juhul, kui tarbevett soendatakse kütteveega, siis määratakse kütte alamkululiigiks vee soojendamise kululiik. Välja arvatud arvesti kululiik
Kululiik, mille summa tuleneb välja arvatud arvesti summast. Koond kululiik
Valitud kululiigile liidetakse käesoleva kululiigi näitajad kokku.
Kogused liidetakse, kui on ühik sama, või pannakse koguseks üks.
Hind arvutatakse summa ja koguse suhtest.
Kasutatakse näiteks elektri edastamise ja ampritasu artikli korral. Koond-üldkulu kululiik
Valitud kululiigile liidetakse käesoleva kululiigi üldkulu näitajad kokku.
Kogused liidetakse kui on ühik sama, või pannakse koguseks üks.
Hind arvutatakse summa ja koguse suhtest.
Kasutatakse näiteks elektri edastamise või ampritasu artikli korral.
Rakendub automaatselt, kui on määratud Koond-kululiik